Kõik liikuva pildiga teosed on autori nägemuse tulemus. Kui dokumentaalis leidub teatavat filmikunstialast manipuleerimist, siis anidok (laialdaselt kasutusel olev lühend sõnapaarist „animeeritud dokumentaal“) on lihtsalt veel üks viis tegelikkuse tõlgendamiseks. Olgu tegemist siis joonisfilmi, nukufilmi või millegi muuga, publik kogeb selgelt nendes anidokkides esinevat pärismaailma ümberkujutamist ning filmide väljamõeldud pildikeel on käegakatsutava maailmaga tugevalt seotud. Rahvusüleseid konflikte uuritakse elutute kõrvalseisjate poeetilise pilgu läbi. Toidutööstuse asjatundmatus ja saamatus paljastub häirivates visuaalsetes tagajärgedes. Teemaks tulevad nii mineviku kui ka oleviku kannatused. See on värviline, see on animeeritud, aga see kõik on vägagi päris.