Žürii

Põhivõistlusprogrammi žürii

Trine Dyrholm

Trine Dyrholm

Žürii esinaine, näitleja

Taani

Trine Dyrholm on Taani üks tuntumaid näitlejannasid ning edukas laulja-laulukirjutaja ja lavastaja. Pärast oma läbimurdeosa hotelliteenijana esimeses Dogma 95 reeglite järgi loodud draamas „Perekonnapidu“ (1998), on ta preguseni loonud filmides ja telesarjades üle 70 rolli, mis on toonud talle kümneid auhindu ja nominatsioone nii Taanis kui ka välismaal. Dyrholm võitis ta 2016. aastal Berliini filmifestivalil Hõbekaru Thomas Vinterbergi filmiga „Kommuun“. Oma näitleja- ja lauluoskused ühendas ta rahvusvahelises menukis „Nico, 1988“ (2017). Sundance’i filmifestivalil esilinastunud ”Ärtuemand“ (2019) tõi kriitikute ja publiku tunnustuse peaosatäitjale ja filmi režissöör May el-Toukhyle festivalidel üle maailma. Eesti kinopublik nägi Dyrholmi hiljuti ajalooliste draamade “Erna on sõjas” ja “Margrethe, Põhjamaade kuninganna” nimirollides. Tänavusel PÖFFil esitleb ta filmi „Sünnipäevatüdruk“ (rež Michael Noer).

John Altman

John Altman

Helilooja, dirigent

Ühendkuningriik

John Altman on filmihelilooja, arranžeerija, dirigent ja saksofonist. Tema paljude auhindade hulka kuuluvad Emmy, BAFTA ja Grammy, Oscari ja Kuldgloobuse tunnustused ning neli elutööauhinda – töö eest, mis hõlmab muusika üle 50 filmile ja palju arranžeeringuid, sealhulgas on ta loonud heliriba mõnedele klassikalistele stseenidele filmides „Briani elu“, „Titanic“ ja „007 ja Kuldsilm“. Ta on arranžeerinud 19 plaatinaalbumit artistidele nagu George Michael, Tina Turner, Barry White, Rod Stewart, Björk, Diana Ross, Simple Minds, Tom Jones ja The Pretenders. Ta on kirjutanud ja produtseerinud muusika üle 4000 telereklaamile üle maailma ning olnud saksofonistina laval koos Prince’i, Van Morrisoni, Stingi, Little Richardi, Fleetwood Maci, Nick Drake’i, Muddy Watersi, Bob Marley, Chet Bakeri ja paljude teistega. Aastal 2022 ilmus tema autobiograafia „Hidden Man“.

Xie Fei

Xie Fei

Režissöör, õppejõud

Hiina

Xie Fei lõpetas Pekingi filmiakadeemia 1965. aastal. Temast sai õpetaja ning 1965–2012 oli ta sama kooli professor ja 1980–1988 asepresident. Tema lavastaja- ja stsenaristitööd on pälvinud auhindu nagu Kuldkaru („The Women from the Lake of Scented Souls“, 1993) ja Hõbekaru („Must lumi“, 1990) Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil ning parima režissööri auhinna („Mongoolia lugu“, 1995) Montreali maailmafilmide festivalil. Ta on õpetanud paljusid suurepäraseid Hiina filmitegijaid nagu Chen Kaige, Tian Zhuangzhuang, Zhang Yimou, Jia Zhangke jne. Praegugi õpetab ja töötab ta noorte filmitegijate kunstikonsultandina.

Hilmar Oddsson

Hilmar Oddsson

Režissöör, stsenarist

Island

Hilmar Oddsson, Islandi filmirežissöör ja stsenarist. Ta õppis aastatel 1980–1985 Saksamaal Müncheni Filmi- ja Televisiooniakadeemias. Aastatel 2012–2017 oli ta Islandi filmikooli rektor. Tema täispikkade mängufilmide hulgas on „Kivipisarad“ (1995, PÖFF 1997), „Cold Light“ (2003), „Detsember“ (2009) ja „Teekond emaga“ (2022), mis tõi talle eelmisel aastal 26. PÖFFi põhivõistlusprogrammi peaauhinna. Oddsson on teinud ka mitmeid telelavastusi, lühi- ja dokumentaalfilme („Dieter Roth Puzzle“, 2008).

Inna Sahakyan

Inna Sahakyan

Režissöör

Armeenia

Inna Sahhakjan on üle viieteistkümne aasta lavastanud ja produtseerinud täispikki dokumentaalfilme, dokumentaalsarju ja lühifilme, mis on jõudnud rahvusvahelistele ekraanidele. Ta keskendub rääkimata ja unustatud lugude avastamisele, uurides samal ajal inimkonna olemust intiimse ja uuendusliku filmitegemise kaudu. Tema täispika filmi debüüt oli auhinnatud „The Last Tightrope Dancer in Armenia“ 2010. aastal. Hiljuti valmis tal „Mel“, mis räägib Armeenia transsoolisest tõstjast. 2022. aastal linastus tema „Aurora päikesetõus“, animeeritud dokumentaalfilm Armeenia genotsiidi üle elanud varajasest Hollywoodi staarist Aurora Mardiganjanist, enam kui 50 rahvusvahelisel festivalil ja võitis mitmeid auhindu. Film pälvis PÖFFil Balti filmide võistusprogrammis parima produtsendi auhinna koostööfilmi eest. Praegu teeb Sahhakjan uut täispikka dokumentaalfilmi „Shakespeare Goes Armenian“ (kaasrežissöör) koos Lilit Movsisjaniga.

Debüütfilmide võistlusprogrammi žürii

Nicolás Celis

Nicolás Celis

Žürii esimees, produtsent

Mehhiko

Nicolás Celis asutas 2008. aastal Mexico Citys asuva sõltumatu produktsioonifirma Pimienta Films. See Ladina-Ameerika üks prestiižsemaid filmitootmisfirmasid keskendub kindla autoritunnetusega mängu- ja dokumentaalfilmidele. Aastate jooksul on firma peamine eesmärk olnud luua tugevaid partnerlussuhteid tootjatega Mehhikos, Ameerika Ühendriikides, Ladina-Ameerikas ja Euroopas. Pimienta projektid on pälvinud kriitikute tunnustust ning tänu nende kunstilisele kvaliteedile ja ainulaadsele nägemusele on neid hästi vastu võtnud nii kodune kui ka rahvusvaheline publik. Ettevõte on töötanud selliste tuntud režissööridega nagu Alfonso Cuarón, Amat Escalante, Tatiana Huezo, Andrés Clariond, Jonás Cuarón, Jacques Audiard, James Franco, Ciro Guerra jne.

Diana Iljine

Diana Iljine

Kuraator

Saksamaa

Diana Iljine käis ülikoolis Münchenis ja Berliinis ning tema karjäär jätkus avalik-õiguslikus televisioonis ajakirjanikuna ja mitmel muul ametikohal, sealhulgas telelavastuste osakonnas. Ta töötas mitu aastat televisioonis hankejuhina, ostes mängufilmide, dokumentaalfilmide ja seriaalide näitamisõigusi. Seejärel sai ta stipendiumi magistriõppeks mainekas Steinbeis SMI ülikoolis Berliinis, mille ta lõpetas 2011. aastal. Aastast 2011 kuni 2023. aasta oktoobrini oli Diana Filmfest Müncheni ja Filmschoolfest Müncheni juht. Aastatel 2011–2017 oli ta ka filme rahastava organisatsiooni Kuratorium junger deutscher Film juhatuses. Aastate jooksul on ta pälvinud nimekaid auhindu, sealhulgas Baieri teenetemärgi 2023. aasta oktoobris.

Ran Huang

Ran Huang

Režissöör, kunstnik

Hiina

Ran Huang on Hiina filmirežissöör, stsenarist ja tunnustatud kunstnik. Tal on bakalaureusekraad Birminghami Kunsti- ja Disainiinstituudist ja magistrikraad Goldsmithsi Kolledžist. Huangi debüütfilm „The Administration of Glory“ esilinastus Cannes'i lühifilmide võistlusel 2014. aastal. Tema esimene täispikk mängufilm, tõsielusündmusest inspireeritud „Mis lõpuks alles jääb“, esilinastus 2022. aastal Varssavi filmifestivalil ja jõuab tänavu ka PÖFFi publiku ette.

Radhika Madan

Radhika Madan

Näitleja

India

Radhika Madan on India filmi- ja telenäitleja, kes töötab peamiselt hindi-kinos. Ta debüteeris kinolinal 2018. aastal Vishal Bhardwaj draamas „Pataakha“, mille eest pälvis parima naisnäitleja debüüdi auhinna Bollywoodis. Kaks filmi Radhika Madaniga kandvates rollides, „Mard Ko Dard Nahi Hota“ (2018) ja „Kacchey Limbu“ (2022), esilinastusid Toronto filmifestivalil. Stereotüüpe vältides on Radhika esitanud ainulaadseid ja huvitavaid tegelasi, tehes igas filmis värskendava soorituse. Hiljuti tegi noor näitlejanna mõjuva rolli Disney+ Hotstari sarjas „Saas Bahu Aur Flamingo“. Radhika kehastas ka nimitegelast Sudhanshu Saria filmis „Sanaa“, mis esilinastus eelmise aasta PÖFFil.

Ron Fogel

Ron Fogel

Filmikriitik

Iisrael

Ron Fogel on Iisraeli raadios ja televisioonis vanem filmikriitik. Ta on Iisraeli Filmi- ja Televisiooniakadeemia juhatuse liige ning Iisraeli kultuuriministeeriumi kinokunsti hindamiskomitee liige. Fogel on Haifa Ülikooli kultuuri ja kino magistriprogrammi õppejõud. Ta asutas 2011. aastal Korea filmifestivali Iisraelis. Aastal 2021 oli ta FIPRESCI žürii esimees Cannes’i filmifestivalil ning alates 2022. aastast on ta Kuldgloobuse auhinnasaajate üks rahvusvahelistest valijatest.

Balti filmi võistlusprogrammi žürii

Eleonora Granata Jenkinson

Eleonora Granata Jenkinson

Žürii esinaine, produtsent

USA

Eleonora Granata Jenkinsonil on rahvusvahelise õiguse doktorikraad Milano ülikoolist. Ta on töötanud Turner Picturesi (tollal Time Warner Turner) asepresidendina ning kaasproduktsioonide ja hankeosakonna juhina. Jenkinson on olnud Pandora Filmsi asepresident ning seitse aastat Veneetsia filmifestivalil programminõustaja ja USA esindaja. Ta oli ka Miami filmifestivali rahvusvaheliste mängufilmide programmikoostaja ning USA esindaja Locarno filmifestivalil. Ta töötas kolm aastat Tribeca filmifestivali presidendi nõunikuna ja juhtis Kiievi rahvusvahelist filmifestivali Ukrainas ning seejärel 2019. aastal Eurasia filmifestivali Kasahstanis. Aastal 2021 oli Jenkinson Kasahstani Oscari-nominendi, Marina Kunarova filmi „The Crying Steppe“, loovprodutsent. Ta produtseeris Andrea Pallaoro filmi „Monica“, mis esilinastus 2022. aasta Veneetsia filmifestivalil, ja on Ran Huangi filmi „Mis lõpuks alles jääb“ (PÖFF 2023) tegevprodutsent.

Leon Prudovsky

Leon Prudovsky

Režissöör

Iisrael

Leon Prudovsky on sündinud Nõukogude Liidus, kasvanud Iisraelis ja elab Pariisis. Ta on Tel Avivi ülikooli vilistlane, kirjutanud ja lavastanud telesarju, lühi- ja täispikki mängufilme Iisraelis, Prantsusmaal, Poolas ja Ukrainas. Tema filme on nomineeritud ja auhinnatud tudengi-Oscaritel, Veneetsia, Locarno, Toronto, Jeruusalemma ja Haifa festvalidel, Pekingi filmiakadeemias, Souli draamaauhindade jagamisel ja mujal. Tema viimane mängufilm „Minu naaber Adolf“ esilinastus Locarno Piazza Grandel, avas Tallinnas PÖFFi 2022. aastal ja müüdi enam kui 20 regiooni.

Ari Tan

Ari Tan

Produtsent

USA

Ari Tan (Tanoply Productions) on enam kui 12-aastase meelelahutusmaailma kogemusega produtsent ja stuudiojuht. Viimati töötas ta Paramounti International Studios strateegiajuhina. Seal korraldas ta strateegiat ja laienemist rahvusvahelises tootmisüksuses, mis on juhtiv esmaklassilise originaalsisu tarnija suurematele striimingufirmadele nagu Paramount+, Netflix, Amazon ja HBO Max. Tan töötas ka kõrgetel kohtadel Paramounti peamistes äriüksustes, sealhulgas MTV meelelahutusgrupis, levi-, meelelahutuse ja reklaamimüügi osakonnas. Enne meelelahutustööstusse suundumist töötas Tan mitmetes asutustes Wall Streetil investeerimispanganduse ja erakapitali investeerimise alal. Ta on omandanud Cornelli ülikoolis bakalaureusekraadi ning Pennsylvania Ülikooli Whartoni koolis rahanduse ja strateegia magistrikraadi. Tan on BAFTA ja Teleakadeemia hääleõiguslik liige.

Võistluprogrammi 'Põhjusega mässajad' žürii

Jim Stark

Jim Stark

Žürii esimees, produtsent

USA

Jim Stark jõudis filmitöö juurde, kui ta 1983. aastal aitas Jim Jarmuschil rahastada, produtseerida ja edasi müüa madala eelarvega sõltumatut hitti „Võõram kui paradiis“ (Cannes’i Kuldse Kaamera võitja). Järgnesid Jarmuschi „Seaduse järgi“ (kaasprodutsent), „Müstiline rong“ (produtsent), „Öö maa peal“ (tegevprodutsent) ning „Kohv ja sigaretid“. Stark on produtseerinud ka sellised kriitikute poolt tunnustatud ja auhinnatud filmid nagu Alexandre Rockwelli „Supis“ Steve Buscemiga peaosas ja Sundance’I festivali grand prix’ võitja, Gregg Araki „Elav lõpp“ ning kolm filmi, mille juures ta oli kaasprodutsent ja kaasstsenarist: Bent Hameri „Factotum“; Fridrik Thor Fridrikssoni „Külmapalavik“; ja Szabolcs Hajdu „Miraaž“. Viimastel aastatel on ta olnud seotud mitme Mehhiko mängufilmi tootmisega ning ta on produtseerinud ka dokumentaalfilme. Tema uuemate filmide hulka kuuluvad Maria Solruni kirjutatud ja lavastatud „Adam“, „Alma“ (Island, rež. Kristin Johansdottir) ja „Aarete linn“ (rež. Szabolcs Hajdu). Aastal 2021 produtseeris ta koos Nicolás Celisega Tatiana Huezo „Prayers for the Stolen“ (Cannes). Käesoleval aastal jõuab PÖFFi publiku ette Jim Starki kaastoodetud Szabolcs Hajdu uus film „Kalmani päev“.

Andrius Blaževičius

Andrius Blaževičius

Režissöör

Leedu

Andrius Blaževičius õppis kultuurilugu ja antropoloogiat Vilniuse Ülikoolis, kuid mõne aja pärast liikus edasi filmirežiiõpingutele Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias, mille lõpetas magistrikraadiga 2011. aastal. Tema lõputöö „Kümme põhjust“ (2011) võitis kaks Leedu Filmiakadeemia auhinda. Blaževičiuse debüütmängufilm „Pühak“ (2016) esilinastus Varssavi filmifestivalil, võitis kuus Leedu Filmiakadeemia auhinda ja tõusis üheks hinnatumaks Leedu sõltumatuks filmiks. Tema teine film „Jooksus“ (2021) esilinastus Karlovy Vary filmifestivalil ja ka PÖFFil. Blaževičius on Vilniuse Rahvusvahelise Lühifimide Festivali valikukomisjoni liige alates 2010. aastast.

Mania Akbari

Mania Akbari

Kunstnik

Iraan

Mania Akbari on Iraani filmitegija ja kunstnik, kelle teosed uurivad naiste õigusi, abielu, seksuaalset identiteeti, haigusi, keha ja traumasid, kehapilti, kehapoliitikat ning isiklike, sotsiaalsete ja poliitiliste traumade ajalugu. Tema filmides avatult käsitletud tabuteemade ja tsensuurile vastuseisu tõttu peetakse teda Iraani üheks vastuolulisemaks filmitegijaks. Pärast debüütfilmi, lühidokumentaali „Crystal“, kirjutas, lavastas ja mängis ta 2004. aastal oma esimeses täispikas filmis „20 sõrme“, mis võitis Veneetsia filmifestivali digikino võistluses parima filmi auhinna. Akbari 2019. aastal koostöös Briti kunstniku Douglas White’iga valminud film „A Moon for My Father“ esilinastus CPH:DOXil, kus see võitis auhinna NEW:VISION 2019, ja film võitis ka FIPRESCI rahvusvahelise kriitikute auhinna Ankaras Flying Broom festivalil. Möödunud aastal linastus PÖFFil Akbari värskeim linateos „Kuidas sa julged soovida midagi nii lolli“.

Kriitikute valikud võistlusprogrammi žürii

Dina Iordanova

Dina Iordanova

Žürii esinaine, ajaloolane

Ühendkuningriik

Dina Iordanova on briti-bulgaaria ajaloolane, kes uurib filme ja filmifestivale. Ta on Šotimaa St Andrewsi ülikooli maailmakino emeriitprofessor. Ta on algatanud raamatusarja, mis on pühendatud rahvusvahelistele filmifestivalidele, ning avaldanud raamatuid ja esseesid Kesk-Euroopa, Balkani riikide ja endise Nõukogude Liidu kinokunstist. Dina Iordanova on osalenud paljude festivalide žüriides, sh Busanis, IDFA-l, Yamagatas, Thessalonikis jm.

Bahman Tavoosi

Bahman Tavoosi

Režissöör

Iraan

Bahman Tavoosi on Iraanis sündinud Kanada stsenarist, filmitegija ja produtsent. Ta alustas noorelt filmikriitikuna, enne kui asus lavastama lühi- ja eksperimentaalfilme. Kanadasse Montreali kolinuna lavastas ta täispika dokumentaalfilmi „Dress Rehearsal for an Execution“. Pulitzeri auhinna võitnud fotot „Firing Squad in Iran“ taasesitav film sai nominatsioone ja auhindu filmifestivalidelt, sh Hot Docsilt ja Hot Springsilt. Bahmani Boliivias üles võetud mängufilmidebüüt „Lillede nimed“ (2019), pälvis PÖFFi žürii eriauhinna ning täiendavaid tunnustusi ja nominatsioone näiteks Sao Paulo, Mill Valley ja Pekingi festivalidelt. Ta on läbi viinud arvukalt rahvusvahelisi filmitöötubasid Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas.

Jani Pösö

Jani Pösö

Produtsent

Soome

Jani Pösö on produtsent ja stsenarist, It’s Alive Filmsi tegevjuht. Ta on produtseerinud 7 mängufilmi ja 3 telesarja, mis kõik on rahvusvahelist tunnustust pälvinud. Pösö kirjutas ja produtseeris oma esimese (ja ainsa) näidendi 1996. aastal, esimese lühifilmi 2006. aastal, esimese täispika mängufilmi 2011. aastal ja esimese raamatu 2018. aastal. Ta on ka It’s Alive Filmsi korduvalt kasutatud teleformaadi „Mental“ taga. Ta on produtseerinud Teemu Nikki mängufilmi „Pime mees, kes ei tahtnud näha Titanicut“ (2021. aasta Veneetsia filmifestivali publikuauhind), telesarja „Mister 8“ (parim seriaal, Cannes Series 2021) ja lühifilmi „All Inclusive“ (Cannes'i võistlusprogramm 2019). Käesoleval aastal saab PÖFFi publik näha kahte Pösö produtseeritud Teemu Nikki filmi – „Surm on elavate probleem“ põhiprogrammis ja ”Tatt ja Plärakas” Just Filmi programmis.

NETPAC (Aasia filmikunsti edendamise võrgustik) žürii

Mohhamad Atebbai

Mohhamad Atebbai

Žürii esimees, produtsent

Iraan

Mohammad Atebbai on omandanud Teherani ülikoolis magistrikraadi filmiteaduses ja bakalaureusekraadi teatrilavastaja erialal. Ta alustas karjääri Farabi Kinofondis 1989. aastal ja vastutas 8 aastat Iraani filmide näitamise eest rahvusvahelistel filmifestivalidel ja -üritustel. Aastal 1997 asutas ta Iraani sõltumatute filmide rahvusvaheliseks tutvustamiseks ja turundamiseks organisatsiooni Iranian Independents. Viimase 27 aasta jooksul on ta vahendanud 225 mängu- ja dokumentaalfilmi. Atebbai on osalenud selliste Iraani filmide kaastootmises nagu Jafar Panahi Kuldlõvi võitja „Ring“ ja Rakhshan Bani-Etemadi „The May Lady“. Ta on olnud ajakirjanik ja autor Iraani meedias alates 1987. aastast ning on Iraani filmikriitikute ja stsenaristide ühingu liige. Ta on olnud Veneetsia filmifestivalil Iraani kino ametlik esindaja aastatel 2012–2020, PÖFFi programmimeeskonna liige alates 2016. aastast ja NETPACi juhatuse liige alates aastast 1992.

Italo Spinelli

Italo Spinelli

Lavastaja

Itaalia

Italo Spinelli on Roomas toimuva rahvusvahelise filmifestivali Asiatica asutaja ja kunstiline juht alates 2000. aastast. Aastail 2005–2021 korraldas ta arvukalt India, Iraani, Türgi, Taiwani ja Korea kino retrospektiive ja fookusprogramme. Ta oli ka budistliku kino retrospektiivi kuraator. Ta on olnud Festa del Cinema di Roma ja Siena dokumentaalfilmide festivali rahvusvaheline konsultant. Spinelli on õpetanud teatri- ja kinokunsti Siena ülikoolis. Ta on lavastanud üle 25 näidendi Itaalia mainekamates teatrites ning viinud Itaalias ja välismaal läbi teatrinäitlemise ja kultuurikorralduse teemalisi meistrikursusi ja seminare.

Ra Ragnar Novod

Ra Ragnar Novod

Programmijuht

Eesti

Ra Ragnar Novod on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM) stsenaristikat. Ta on töötanud filmiajakirjanikuna/kriitikuna, teeb iganädalast filmipodcasti ning on Tallinna südalinnas asuva väärtfilmikino Artis programmijuht. Filme on ta vaadanud ja nende üle mõelnud kogu elu ning eriline kirg on alati olnud Aasia kino, eriti Jaapani ja Lõuna-Korea filmikunst.

FIPRESCI (Rahvusvaheline Filmikriitikute Ühing) žürii

Yael Shuv

Yael Shuv

Iisrael

"Time Out Tel Aviv" (veebiajakiri)
"Tel Aviv Cinematheque" (kuukiri)

Tonci Valentic

Tonci Valentic

Horvaatia

"Croatian Film Chronicles" (kord kvartalis ilmuv teadusajakiri)
"www.filmovi.hr" (veebileht)

Tõnu Karjatse

Tõnu Karjatse

Eesti

ERR (Estonian Public Broadcasting)